Kaksiklinnas elamine ja töötamine

Sampsa Palva, Heikki Riitahuhta (Studio Puisto) + Yoko Alender + Raul Kalvo

Tallinna ja Helsingi ümbruses elab 200 km raadiuses üle nelja miljoni inimese. Reisijate arv kahe linna vahel on jõudnud umbkaudu kaheksa miljoni reisini aastas ja kasvab igal aastal kahe protsendi võrra. Linnade vahel sõitvate autode hulk on ületanud miljoni (2013) ja suureneb aastas 10% võrra.¹
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) uuring näitab, et Tallinnasse kolinud soomlaste arvates on nad edukalt lõimunud ja 39% neist on leidnud sõpru kohalike elanike hulgas. Enam kui pooled teenivad siin rohkem kui varem kodumaal, ent kolmandikul uuringus osalenutest on sissetulek varasemaga võrreldes väiksem. 74% soomlaste ostujõud on suurem kui eestlastel. 59% Eestis elavatest soomlastest soovitaks seda ka oma Soomes elavatele sõpradele. Vaid 2% ei soovitaks Eestisse kolida².

Kuidas mõjutaks linnasid edasi-tagasi sõitjate asümmeetria?

Turismiga seotud rahavoog on Helsingist ja Uusimaalt Tallinna ja Harjumaa suunas kolm korda suurem kui vastupidi, kuigi elanikkonna suurust ja ostujõudu võrreldes on rahavood tegelikult üsna tasakaalus. Asümmeetria teine aspekt on seotud piiriülese töölkäimisega. Liikumine Tallinnast ja Harjumaalt Helsingisse ja Uusimaale on märksa suurem kui vastupidi³.

Kuidas mõjutaks kahe linna vaheline püsiühendustee Tallinnas ja selle linnaruumis töötamist ja elamist? Mis juhtub, kui Tallinnasse asub elama suur hulk uusi inimesi? Kus nad elada saaksid? Millised elamutüübid vastaksid nii Soome kui ka Eesti eelistustele ja standarditele?

Yoko Alenderi, Raul Kalvo ja Studio Puisto meeskond pakkus vastuseid küsimustele, millises Tallinna piirkonnas hakkavad elama lisanduvad elanikud ning milline elukeskkond vastab Talsinki elaniku maitsele ja standarditele. Kaksiklinlastele sobiksid nende hinnangul elukohad ühistranspordiga hästi ühendatud paikades, kus üliõpilane, spetsialist või pensionär saaks valida oma vajadustele vastava korteri või toa. Meeskond uuris võimalusi, kuidas suurendada peale 25 000 pendelrändaja linna atraktiivsust ja liiklejate arvu veelgi.

Meie eesmärk oli uurida Talsinki võimalikke ja tõenäolisi elanikke ning nende elustiili. Püüdsime lühidalt analüüsida, milline on soomlaste ja eestlaste suhtumine üksteisesse, kui palju nad igapäevaselt tööle sõidavad ning mida nad arvavad sõsarlinnas elamisest.

Selgus, et peaksime tegema rohkem koostööd ja sellele aitaks kaasa lähtumine erinevustest. Kui Helsingi tähendab traditsioone ja stabiilsust, siis Tallinn innovatsiooni ja vähem bürokraatiat.

„Tallinn ja Helsingi täiendavad teineteist – kuigi Helsingi jätab rohkem „valmis“, viimistletud ja mõnevõrra loiu mulje, meenutab selle linnasüda tõelist Euroopa suurlinna, rääkimata selle loomulikust mitmekülgsusest. Samas kulgeb Tallinnas, mis on väiksem ja sarnaneb pigem provintsilinnaga, linnaelu jõulisemas ja erksamas rütmis ning on vahel isegi ohtlikum. Tallinna kultuurielus on rohkem värskust ja vabadust. Kui Helsingi märksõna on stabiilsus, siis Tallinn inspireerib uudsete vaatenurkade ja energilise linnaeluga. Helsingi on kallis ja seal on väga hea ühistranspordisüsteem, ent Tallinnas saab isegi keskmise sissetulekuga inimene hea õnne korral endale kesklinnas elamist lubada.“

„Olen Helsingis elanud 40 aastat ühes ja samas eramajas, kuid Tallinnas tahaksin ma eksperimenteerida.“

Järgmiseks jagasime elanikud nelja rühma, millele edaspidi keskenduda: noored, pensionärid, ettevõtjad ja pered.

Seejärel küsitlesime nende rühmade esindajaid, et teada saada, mida nad arvavad Tallinna-Helsingi kaksiklinna tulevikust.

Koostasime kõigi rühmade kohta võimalikud elukohatüpoloogiad.

Otsustasime arutelude ja küsitluse kaudu kogutud teabest juhindudes tegeleda ka linna ülesehitusega. Keskendusime Soome lahe Tallinna-poolsele küljele ja uurisime, kuidas peaks Tallinn arenema lisanduvate elanike mahutamiseks. Mõõtsime „gravitatsiooni“ ehk seda, kui palju ruutmeetreid elamispinda on ehitatud olemasolevate ühistranspordiliinide lähedusse.

Pakkusime välja uusi transpordiühendusi ja ühisliikluse trasse, jõudes järeldusele, et kui iga päev sõidaks tööle 25 000 inimest, saaks Tallinnas ehitusmahtu kaks korda suurendada.

Praegu on see näitaja 90 000 m2 aastas. Tähtis on see, et rahvastiku tihedus peaks kasvama seal, kus on olemas vajalik taristu, mitte uutes äärelinnapiirkondades, kus ainus transpordivõimalus on isiklik auto.

Kavandatav tunnel pole mõeldud mitte autodele, vaid jalakäijatele. See tähendab, et TALSINKI ja ka selle Tallinna-poolne osa peaks autoliikluse asemel pöörama suuremat tähelepanu heale ühistranspordivõrgule ning linna muutmisele jalakäija- ja jalgrattasõbralikumaks.

Tallinnas on vajadus suurema asustustiheduse, uute transpordiühenduste ja elamisväärsema linnakeskkonna järele. Just nii saab see linn kasutada parimal viisil ära Talsinkisse kuulumist.