


Kaksiklinnas elamine ja töötamine



Tallinna ja Helsingi ümbruses elab 200 km raadiuses üle nelja miljoni inimese. Reisijate arv kahe linna vahel on jõudnud umbkaudu kaheksa miljoni reisini aastas ja kasvab igal aastal kahe protsendi võrra. Linnade vahel sõitvate autode hulk on ületanud miljoni (2013) ja suureneb aastas 10% võrra.1
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) uuring näitab, et Tallinnasse kolinud soomlaste arvates on nad edukalt lõimunud ja 39% neist on leidnud sõpru kohalike elanike hulgas. Enam kui pooled teenivad siin rohkem kui varem kodumaal, ent kolmandikul uuringus osalenutest on sissetulek varasemaga võrreldes väiksem. 74% soomlaste ostujõud on suurem kui eestlastel. 59% Eestis elavatest soomlastest soovitaks seda ka oma Soomes elavatele sõpradele. Vaid 2% ei soovitaks Eestisse kolida2.
Kuidas mõjutaks linnasid edasi-tagasi sõitjate asümmeetria?
Turismiga seotud rahavoog on Helsingist ja Uusimaalt Tallinna ja Harjumaa suunas kolm korda suurem kui vastupidi, kuigi elanikkonna suurust ja ostujõudu võrreldes on rahavood tegelikult üsna tasakaalus. Asümmeetria teine aspekt on seotud piiriülese töölkäimisega. Liikumine Tallinnast ja Harjumaalt Helsingisse ja Uusimaale on märksa suurem kui vastupidi3.
Kuidas mõjutaks kahe linna vaheline püsiühendustee Tallinnas ja selle linnaruumis töötamist ja elamist? Mis juhtub, kui Tallinnasse asub elama suur hulk uusi inimesi? Kus nad elada saaksid? Millised elamutüübid vastaksid nii Soome kui ka Eesti eelistustele ja standarditele?
Yoko Alenderi, Raul Kalvo ja Studio Puisto meeskond pakkus vastuseid küsimustele, millises Tallinna piirkonnas hakkavad elama lisanduvad elanikud ning milline elukeskkond vastab Talsinki elaniku maitsele ja standarditele. Kaksiklinlastele sobiksid nende hinnangul elukohad ühistranspordiga hästi ühendatud paikades, kus üliõpilane, spetsialist või pensionär saaks valida oma vajadustele vastava korteri või toa. Meeskond uuris võimalusi, kuidas suurendada peale 25 000 pendelrändaja linna atraktiivsust ja liiklejate arvu veelgi.
Meie eesmärk oli uurida Talsinki võimalikke ja tõenäolisi elanikke ning nende elustiili. Püüdsime lühidalt analüüsida, milline on soomlaste ja eestlaste suhtumine üksteisesse, kui palju nad igapäevaselt tööle sõidavad ning mida nad arvavad sõsarlinnas elamisest.
Selgus, et peaksime tegema rohkem koostööd ja sellele aitaks kaasa lähtumine erinevustest. Kui Helsingi tähendab traditsioone ja stabiilsust, siis Tallinn innovatsiooni ja vähem bürokraatiat.
„Tallinn ja Helsingi täiendavad teineteist – kuigi Helsingi jätab rohkem „valmis“, viimistletud ja mõnevõrra loiu mulje, meenutab selle linnasüda tõelist Euroopa suurlinna, rääkimata selle loomulikust mitmekülgsusest. Samas kulgeb Tallinnas, mis on väiksem ja sarnaneb pigem provintsilinnaga, linnaelu jõulisemas ja erksamas rütmis ning on vahel isegi ohtlikum. Tallinna kultuurielus on rohkem värskust ja vabadust. Kui Helsingi märksõna on stabiilsus, siis Tallinn inspireerib uudsete vaatenurkade ja energilise linnaeluga. Helsingi on kallis ja seal on väga hea ühistranspordisüsteem, ent Tallinnas saab isegi keskmise sissetulekuga inimene hea õnne korral endale kesklinnas elamist lubada.“
„Olen Helsingis elanud 40 aastat ühes ja samas eramajas, kuid Tallinnas tahaksin ma eksperimenteerida.“
Järgmiseks jagasime elanikud nelja rühma, millele edaspidi keskenduda: noored, pensionärid, ettevõtjad ja pered.
Seejärel küsitlesime nende rühmade esindajaid, et teada saada, mida nad arvavad Tallinna-Helsingi kaksiklinna tulevikust.
Koostasime kõigi rühmade kohta võimalikud elukohatüpoloogiad.
Otsustasime arutelude ja küsitluse kaudu kogutud teabest juhindudes tegeleda ka linna ülesehitusega. Keskendusime Soome lahe Tallinna-poolsele küljele ja uurisime, kuidas peaks Tallinn arenema lisanduvate elanike mahutamiseks. Mõõtsime „gravitatsiooni“ ehk seda, kui palju ruutmeetreid elamispinda on ehitatud olemasolevate ühistranspordiliinide lähedusse.
Pakkusime välja uusi transpordiühendusi ja ühisliikluse trasse, jõudes järeldusele, et kui iga päev sõidaks tööle 25 000 inimest, saaks Tallinnas ehitusmahtu kaks korda suurendada.
Praegu on see näitaja 90 000 m2 aastas. Tähtis on see, et rahvastiku tihedus peaks kasvama seal, kus on olemas vajalik taristu, mitte uutes äärelinnapiirkondades, kus ainus transpordivõimalus on isiklik auto.
Kavandatav tunnel pole mõeldud mitte autodele, vaid jalakäijatele. See tähendab, et TALSINKI ja ka selle Tallinna-poolne osa peaks autoliikluse asemel pöörama suuremat tähelepanu heale ühistranspordivõrgule ning linna muutmisele jalakäija- ja jalgrattasõbralikumaks.
Tallinnas on vajadus suurema asustustiheduse, uute transpordiühenduste ja elamisväärsema linnakeskkonna järele. Just nii saab see linn kasutada parimal viisil ära Talsinkisse kuulumist.
Kui palju edasi-tagasi sõitjaid on vaja, et Talsinki saaks reaalsuseks?
Praegu sõidab regulaarselt 14 000 inimest, seega oleme Talsinki loomisele üsna lähedal. Kas 25 000 sõitjat iga päev oleks piisav või peaksime tõelise kaksiklinna staatuse omandamiseks seadma sihiks hoopis 50 000?


Põhjus kolida – ühisettevõtted
Tallinn ja Helsingi täiendavad üksteist. Helsingi tundub rohkem „valmis” ja viimistletud, isegi mõnevõrra stagneerunud. Selle keskus meenutab tõelist Euroopa linna, rääkimata siis veel sealsest looduslikust mitmekesisusest. Tallinn seevastu on küll väiksem ja provintsilikum, aga robustsema, elavama ning vahel isegi ohtlikuma linnaeluga. Tallinna kultuurimaastik tundub värskem ja vähem paika seatud. Helsingist õhkub stabiilsust, ent Tallinn innustab oma värskuse ja pulbitseva linnaeluga. Helsingis on kõrged hinnad ja suurepärane ühissõidukite süsteem, Tallinnas aga saavad isegi keskmise sissetulekuga inimesed hea õnne korral linna südames elada.


Praegu raskuskese Helsingis
Aruteludest ja intervjuudest johtuvalt otsustasime vaadelda ka linnakeskkonda. Keskendusime Soome lahe Tallinna poolele ja uurisime, kuidas Tallinn peaks arenema, et uustulnukaid ära mahutada. Mõõtsime linnaruumi koondumist ehk seda, mitu ruutmeetrit elamispinda on ehitatud olemasolevate ühissõidukiliinide ümber.


Ühissõidukite peatustest jalutuskäigu kaugusel asuvate elumajade hulk


Ühissõidukite peatustest jalutuskäigu kaugusel asuvate elamispindade hulk ruutmeetrites


Tallinnas on vaja tihedamat linnaruumi, tuleb parandada liikumisvõimalusi ja avaliku linnaruumi kvaliteeti ning rajada uusi ühendusteid.
Planeeritav tunnel ei ole mõeldud mitte autodele, vaid jalakäijatele. See tähendab, et TALSINKI ja selle koosluse Tallinna pool peab autoliikluse asemel keskenduma hea ühistranspordivõrgustiku loomisele ning muutuma jalakäija- ja rattasõbralikuks. Tallinnas tuleb tihendada linnaruumi, rajada uusi ühendusteid ja luua elamisväärne linnakeskkond. Siis suudame Talsinki projektist enim kasu lõigata.


Tasakaalus kombinatsioon > suurepärane avalik ruum


Uued ühendused + tihendamine > uus raskuskese Talsinkis
Tegime ettepaneku luua uusi ühendusteid ja ühissõidukiliine ning jõudsime järeldusele, et kui kahe linna vahel liigub iga päev 25 000 inimest, võiks Tallinna ehitusmahtu lausa kahekordistada. Praegu on see 90 000 m2 aastas. Tuleb rõhutada, et linnaruumi tihendamisel peab silmas pidama transpordivõrgustikku. See ei ole võimalik uutes äärelinnades, kus liikumine sõltub ainult isikliku auto olemasolust.


Saage tuttavaks Talsinki elanikega
Määrasime kindlaks neli inimrühma, kellele keskenduda: tudengid, eakad, ettevõtjad ja perekonnad. Küsitlesime nende rühmade esindajaid, et saada aimu nende arvamusest tulevase kaksiklinna kohta. Kogutud teabe alusel visandasime iga rühma võimaliku elustiili.


Erakasutuses ruumi asendab avalik ruum
Kahes linnas elamine toob tõenäoliselt enamikule kaasa ruumipuuduse. Kui oleme elamispindade jagamisel nutikad, saame endale lubada mugavat ja paindlikku elu.


Ettevõtjad
Elamis- ja kontoripindade ühinemine


Eakad
Tore on nautida rahu ja vaikust ning leida avalikes kohtades mõttekaaslasi teiste eakate hulgast. Koplis ja mujal sarnastes piirkondades saab olla ka loodusele lähemal


Tudengid
Tudengid veedavad kodus vähem aega ja nende eelarve on piiratud. Jagatud eluruumid aitavad luua võrgustiku ja koha, kus tutvuda teiste tudengitega. Tudengieas luuakse elu lõpuni kestvaid sõprussuhteid.


Tööinimesed
Võta olemasolevast elupinnast viimast ja lisa ellu pisut luksust, näiteks mõnus saun või eraldi nurgake hobidega tegelemiseks.


Tegus tööoaas. Õhtuti jäävad tühjaks kontoriruumid, päeval aga eluasemed.
Kui muuta mõlemat tüüpi ruumid senisest ligitõmbavamaks, hakkavad nende funktsioonid ehk tulevikus kattuma.


Uus Kopli

