Milliseks muudab Tallinn-Helsingi tunnel tulevase linnaruumi?

7.–9. septembril 2015 visioneerisid Eesti ja Soome arhitektid Tallinnas ühises töötoas, kuidas hakkab tulevane Tallinna-Helsingi kiirühendus mõjutama Tallinna linnaruumi.

Tallinna ja Helsingi vaheline rongitunnel saab olema suur muutus. Peale selle, et ühest linnast teise on võimalik liikuda poole tunniga, muudab see kahtlemata mõlemat linna ennast. Paari päeva jooksul töötasid kahe riigi arhitektidest koosnevad meeskonnad välja viis lahendust, kuidas hakkaks välja nägema ja toimima kaksiklinna Tallinna osa.

Püsiva ühenduse loomist käsitlevad arutelud on seni keskendunud tunnelile endale, ent veelgi olulisem on selle mõju mõlemale linnale ja nende elanikele. Arhitektide ja linnaplaneerijate erialateadmised ja visualiseerimisoskused võimaldavad ette näha, kuidas mõjutab tunnel mõlemat linna ning pakkuda välja stsenaariume kaksiklinna tuleviku kohta.

Veebruaris 2015 avaldatud viimases eeluuringus prognoositi tunneli rajamise ajaks juba aastaid 2030–2035. Tulevikustsenaariume analüüsides saame juba varakult hakata uurima projekti eeldatavat mõju. Töötoa jooksul arutlesime muu hulgas järgmistel teemadel: kus hakkab tunnel Eestis paiknema, milline oleks kõige mõistlikum viis tunneli ühendamiseks muu olulise transporditaristuga nagu Rail Baltic ja kohalik ühistransport, kuhu rajada Tallinnas uusi elamualasid, millist mõju avaldavad suured magistraalid praegustele elamupiirkondadele nagu Viimsi, kuidas areneb Ülemiste jaama ühisterminal ja kuhu nihkub Tallinna keskus? Kuidas saaks linnade erinev identiteet säilitada nende omanäolisuse? Kiire ühendustee Helsingi ja Tallinna vahel tähendaks kasvuvõimalusi nii Soomele kui ka Baltikumile. Võimaliku tunneli stsenaariumitega tuleks arvestada juba tänastes arenguplaanides, üld- ja detailplaneeringutes.

Tunneli ühendamine olemasoleva ühistranspordi võrguga peab looma häid logistilisi võimalusi kõikide piirkondade elanikele.

Tunneli tõhusust hakatakse mõõtma sõidule kuluva aja järgi ning see algab juba koduukse juures.

Seetõttu väljendasid mõned rühmad kahtlust Ülemiste kui Tallinna põhiterminali loomise suhtes. Kas oleks võimalik mõlemad suured liiklusteed – tunnel ja Rail Batic veelgi paremini Tallinna kesklinnaga ühendada? Lisaks on teemaga seotud kõik muud majanduslikud ja sotsiaalsed aspektid, mis tooksid ühendusest kasu mõlemale linnale. Ka Rail Balticu rongiühenduse potentsiaal tuleb mõtestada kaksiklinna Talsinki perspektiivist. Kahe linna kiirühenduse taoliste kaugeleulatuvate projektide õnnestumise nimel on kõige olulisem mõelda kõik aspektid põhjalikult läbi.

Eesti Arhitektide Liit korraldas töötoa koostöös Uusi Kaupunki kollektiiviga.

Osalesid arhitektuuribürood: Novarc Group, Stuudio Tallinn, Sweco Projekt, Arhitektuuribüroo Pluss, Yoko Alender & Raul Kalvo; Architects Rudanko + Kankkunen, Studio Puisto, Futudesign, Kaleidoscope ja LUO Architects. Ühistöötoa eesmärk oli tulevikus soodustada Eesti ja Soome arhitektide koostööd ning tekitada arutelu pikalt kõne all olnud Tallinna-Helsingi kiirühenduse ruumiliste mõjude üle. Töötuba valmis koostöös Tallinna linna ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajatega. Suured tänud kaasatud ekspertidele: Elina Suonranta (Helsingi Linnaplaneerimise Amet); Jaak-Adam Looveer (Tallinna Linnaplaneerimise Amet); Toomas Haidak ja Andres Lindemann (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rail Baltic ); Haldo Oravas (Viimsi); Kristi Grišakov (Helsingi Ülikool); Damiano Cerrone ja Helen Pau (Spin Unit); Timo Hämäläinen (Pro Helsinki 2.0).