English

Foto: Kaupo Kikkas

Ministri kommentaar Tallinn-Helsingi tunneli kohta

Kristen Michal, Majandus- ja taristuminister

Viimase paari aasta jooksul on käivitunud üks tihedamaid koostööperioode kahe riigi valitsusasutuste vahel. 2016. aasta alguses kirjutasime Soome kolleegi ning Tallinna ja Helsingi partneritega alla transpordikoostöö memorandumile. Memorandumi allkirjastamisega võtsime selge suuna arendada ühiselt kahe riigi vahelisi ühendusi, uusi tehnoloogiaid ja teenuseid, et parandada regiooni konkurentsivõimet ning tõsta elukvaliteeti.

Rail Balticu tulekuga, 2025. aastal, muutub Helsingi ja Tallinna vaheline meretee pudelikaelaks nii inimeste, kui ka kaupade liikumisel. Teistpidi mõeldes, inimeste ja kaupade kiire liikumine Rail Balticuga saab olla Eesti üheks konkurentsieeliseks. Merealune tunnel Helsingi ja Tallinna vahel annaks Rail Balticule täiendava mõõtme, ühendades Balti turuga ligi 5,5 miljonit Soome elanikku lisaks ja üle 200 miljardi euro suuruse majanduse.

Esialgne uuring on näidanud, et kahe pealinna tunneliga ühendamine tooks 0,5-3% majanduskasvu mõlemale riigile. Tunneliga tekiks võimalus uuele kaubakoridorile, mis algaks Põhja-Jäämerest ning võimaldaks läbi Soome ja Balti riikide viia Rail Balticuga kaupu otse Euroopa südamesse, säästes sellega kaubaveo aega ja kulu.

Tunnel oleks kui vesi Rail Balticu veskile, kuna tänu kiirele rongiühendusele Euroopaga suunataks ka Rootsist ning Venemaalt tulevad kaubad meie kaudu Euroopa turule. Ning teistpidi avarduksid võimalused Eesti ettevõtjate kaupu eksportida kiirelt Põhjamaadesse ja Venemaale.

Eestile on tihti etteheidetud tema turu väiksust, et siin ei jätku tarbijaid toodetele. Tunnel tekitaks ligi miljoni elanikuga kaksiklinna ning muudaks Eesti atraktiivsemaks investeerimiskeskkonnaks. Kui e-residentsusega oleme teinud Eesti virtuaalselt suuremaks, siis tunneliga teeme Eesti igas mõttes suuremaks.

2018. aastal valmiv ja Euroopa Kesk-Läänemere programmist rahastatav põhjalik püsiühenduse tasuvusuuring annab selgust tunneli täielikust potentsiaalist ja hinnasildist, mille põhjal saame teha otsuse. Uuring võtab arvesse ka uuemaid tehnoloogiaid nagu näiteks viimasel ajal palju kõlapinda saanud Hyperloop, et leida soodsaim ja mugavaim viis kahe pealinna vahelise ühenduse loomiseks. Et tulevikus ei oleks Helsingisse minek kui reis teise riiki, vaid kui järgmine metroopeatus.

September 2016