English

Ühendatud linna taristu

Arhitektuuribüroo PLUSS ja Futudesign

Tallinna ja Helsingi vaheline veealune tunnel tähendab ühendust ja liikumisvabadust kahe linna vahel, et võiks kujuneda hästi toimiv kaksiklinn. Püsiühendusest tulenevate võimaluste elluviimiseks tuleb mõelda tunnelist kaugemale. Mõlemal pool lahte ühtselt tunneli osana toimiv transporditaristu on kahe linna ühendamisel ülioluline.

Tähtis pole mitte ainult aeg, mis kulub tunneli läbimiseks, vaid ka linna erinevatesse piirkondadesse jõudmiseks.

See paneb mõtlema, kuidas toimiks ühtne (ühis)transpordivõrgustik. Milline oleks selle arhitektuuriline vorm?

Kas võiksime rääkida ka teistest jagatud teenustest, näiteks ühistransport, ühistranspordi piletisüsteem, parkimissüsteem, ID-kaardi süsteem, linnarataste ja taaraautomaatide süsteem? Kas institutsioonid ja valitsusvälised organisatsioonid võiksid mõlemas linnas olla tulevikus ühised? Kas kaksiklinna elanikud saaksid nautida ühist kultuurimaastikku – ühel õhtul kontsert Tallinnas, järgmisel teatrietendus Helsingis?

Arhitektuuribüroo Pluss ja Futudesign tegelesid ühendatud linna taristuga. Nad tõdevad oma visioonis, et kõige loogilisem oleks rajada reisijate terminal kesklinna Tammsaare parki või Viru keskuse lähedale, sest seal kohtuvad peamised ühistranspordiliinid. Tunneli asukoht kesklinnas oleks tallinlastele mugav ja kiire ning toimiks kui metroo. Helsingist saabuvad kaaslinlased jõuaksid tänu sellele vajalikesse kohtadesse kiiresti, sest enamik avalikke ja meelelahutusasutusi, huvipunkte, ülikoole jms asub kesklinna piirkonnas. Paekivist kumer vorm Helsingis ja graniidist nõgus vorm Tallinnas esindaksid ühe terviku kahte osa.

Arhitektuuribüroo Pluss ja Futudesigni arhitektid on pannud tähele, et liiga tihti jääb tagaplaanile üks tegur neljast, mis mõjutab nii linnasisest kui ka linnalähitransporti – see on aeg.

Teisalt kipub domineerima geograafilise vahemaa tegur ning see mõjutab tugevalt ka visioone, mis puudutavad Läänemere piirkonda, Eestit ja Tallinna.

Alles praeguse kümnendi (mõju poolest ka järgnevate kümnendite) suurim strateegiline projekt Rail Baltic on andnud tõuke ja võimaluse sellele, et ajategur saaks näidata temas peituvat potentsiaali transpordi alal. Harjumatult kiire transport ühendab kohti harjumatuks tervikuks ja pakub inimestele võimaluse kasutada ruumi ebaharilikul viisil. On aeg hakata sellega harjuma.

Aastatel 2018–2019 algab Rail Balticu kiirraudtee ehitus, millega seotakse Balti riigid Lääne-Euroopa pealinnade aegruumilisse võrgustikku.

Plussi arhitektidel oli au võita rahvusvaheline arhitektuurivõistlus ühele kahest terminalihoonest Eestis. Peale trassi taristu vajadusi rahuldava jaamahoone pakub meile huvi ka Baltikumi uus aegruumiline olukord ja selle mõju.
Rail Balticu ehitamisega muutub aktuaalseks Tallinna ja Helsingi vaheline merealune tunnel. Praegu on Soome Euroopast vaadates justkui meresaar ja Soome poolt vaadates ulatub Euroopa Tallinnani. Miks mitte pääseda Helsingist Tallinna kahetunnise laevasõidu asemel 20 minutiga?

Ja veelgi enam, kokkutõmbunud aeg lubab tekkida seniolematul sünergial.

Me ei räägi enam lihtsalt sellest, et kiire ühistransporditunnel Tallinna ja Helsingi vahel võimaldab kiiresti Soome sõita.

Me räägime hoopis sellest, et saame vaadelda Tallinna ja Helsingit ühe suure potentsiaalina, mille mõju ilmneb nii sisse- kui ka väljapoole. Sellest saab tõmbepunkt Baltikumis, väljakutse Peterburile, rivaal Stockholmile ja tõeline sihtkoht Rail Balticule.

Selle piirkondliku tõmbepunkti lahutamatud osad on Rail Baltic, Tallinna-Helsingi tunnel ja Tallinna linnaregiooni uus tõhus transpordivõrgustik. Eraldi ei oleks ühelgi neist sellist jõudu (ega mõnel ka elujõudu) kui ühise tervikuna.

Ühistaristu

Ühistaristu

Pole kahtlust, et Helsingi ja Tallinn hakkavad pärast püsiühenduse loomist teenuseid jagama. Selles ettekandes keskendume üldisemalt ühistaristule ja selle võimalikule asupaigale.

Aeg, ruum, eksisteerimine. Helsingist peab saama järgmine metroojaam, mitte raudteejaam.

Hiina veosed / Põhjamere suund

Hiina kaupa ei ole otstarbekas Põhjamere kadu vedada, kuna selleks oleks vaja uut tüüpi laevu ja see sõltuks liialt Norra otsusest laiendada Kirkenesi sadamat.

Sadamad ei ole olulised ...

Sadamad ja rongid kaubaveos konkurendid, seega ei ole Eesti ja Soome sadamad linnadevahelise püsiühendustaristu seisukohast kuigi olulised.

Tallinna linnapotentsiaali uuring

Algoritmuuring selle kohta, kuidas mõjutab Helsingi-Tallinna püsiühendusjaama asukoht arengupotentsiaali praeguses linnastruktuuris.

Helsingi linnapotentsiaali uuring

Algoritmuuring selle kohta, kuidas mõjutab Helsingi-Tallinna püsiühendusjaam arengupotentsiaali praeguses linnastruktuuris.

Reisijatele on tähtis pääseda kõige rahvarohkematesse ja paljude ühenduskohtadega sõlmpunktidesse kesklinna piirkonnas, ent logistilised terminalid on tugevalt seotud linna ringidega. Pakutud asukoht Männikul võtab arvesse praegu kokku lepitud Rail Balticu trassi.

Kõnealuse piirkonna kõige tugevam pind on graniit ka Eestis, paekivi all. Seega peaks tunnel kulgema võimalikult pikalt just graniidikihi sees.

Et igapäevane tööle ja tagasi sõitmine oleks realistlik valik ja soome-ugri metropol võiks teoks saada, peaks sõiduaeg kahe linna vahel olema võimalikult üürike, kuni 20 minutit.

Helsingi + Tallinn

Kummagi linna erinevused loovad tõelise väärtuse. See tekitabki tõmmet.

Jaamad

Metrooliin, millel on kaks sümboolse tähtsusega peatust: Helsingi ja Tallinn. Kaksiklinna visuaalne kontseptsioon.

Helsingi jaam

Helsingi jaam asub kera maapealses osas.

Helsingi jaam

Helsingi jaam asub kesklinnas, kohe keskraudteejaama kõrval. See on parim sõlmpunt muu ühistranspordi kasutamiseks ja paikneb jalutuskäigu kaugusel Helsingi ärikeskusest. Jaam ehitatakse Eesti paekivist.

Tallinna jaam

Tallinna jaam asub kera maa-aluses osas.

Tallinna jaam

Tallinna jaam asub Viru keskuse territooriumil, kus on hea ühendus muu ühistranspordiga ja kust pääseb maa-aluse tunneli kaudu vanalinna. Jaamahoone ehitatakse Soome graniidist.