Tallinna linnasüda

Kaleidoscope + Stuudio Tallinn koos Kaarel Kosega

Bipolaarne ehk kahe poolusega linn (kaksiklinn) on üks toimiv süsteem, millel on kaks keskust. Sellise üksuse ehk kahe poolusega linna identiteeti iseloomustab kõige paremini rohkem kui ühe tõmbekeskuse olemasolu. Kaksiklinn on võimalik mitmel moel. Bipolaarsus on vaid selle üks variant. Poolus tähendab ühte äärmusvastanditest. Kaks poolust on seega kaks teineteist vastassuunas lükkavat keskust. Bipolaarne linn on küll tihedalt seotud, aga selle kaks erinevat poolust on loomult vastandlikud, seega linn on pidevas muutumises ja liikumises¹.

Vastandid tõmbuvad ning Tallinn ja Helsingi kui kaks konkureerivat ja lähestikku asuvat linna sunnivad teineteist suurema majandusliku seotuse korral rohkem spetsialiseeruma, sest ühisturu tingimustes ei ole kummalgi linnal soodsama asukoha eelist².

Kuidas toimiksid Tallinn ja Helsingi kui omavahel ühendatud, aga erineva identiteediga linnad? Kas Tallinna keskus peaks nihkuma mere äärest (üldiselt), vanalinnast, Maakri ja Viru tänavalt Ülemiste poole? Kas peamine transpordisõlm peaks ühtlasi muutuma linna keskuseks või piisab põhimõttelisest ühendusvõimalusest tegeliku ajaloolise kesklinnaga?

Stuudio Tallinn ja Kaleidoscope pühendusid Tallinna linnakeskuse mõtestamisele. Uuriti, kuidas oleks kõige mõistlikum ühendada tunnel Tallinna taristu n-ö kolme ringiga. Meeskond soovitas ühendust, mis oleks kiire, kuid atraktiivne ja ikooniline. Kui tunnel tuleks maa alt välja juba Naissaarel ja seda ühendaks kesklinnaga sild, saaksid reisijad nautida päikest, merd ja Tallinna kuulsat siluetti. Linnakeskus on praegu elanikest hõre ning palju on vabu krunte, tööstusalasid ja tühermaid, kuhu kesklinn saaks kasvada. Leiti, et äärealadele valguda pole otstarbekas.

Tallinna linnasüdame projekt keskendub prioriteetide sõnastamisele Tallinna ja selle lähiümbruse arendamisel nii praegu kui ka tulevikus, analüüsides selleks linna identiteeti.

Peame investeeringute valgumist südalinnast uude terminalipiirkonda küsitavaks, sest selle tõttu jääks Tallinna tõeline väärtus – mereäär – vähearenenuks ja unarusse. Teeme ettepaneku tuua tähelepanu keskmesse mereäärsed alad.

Helsingi-Tallinna püsiühendus muudab meie suhtumist mõlemasse linna ning toob kaasa jäädavaid ümberkorraldusi füüsilises keskkonnas. Kas kaksiklinna osad kaotavad osa oma ainulaadsusest ja muutuvad sarnasemaks, mistõttu teiseneb nende olemus ja pale, kui inimesed hakkavad mööda maa-alust tunnelit nende kahe linna vahel vabamalt liikuma?

Üheülbastava arengu vastu võitlemise alus on mõlema linna eripärase identiteedi tugevdamine.

Meie projektimeeskond käis Tallinnas otsimas kontraste moodustavaid tunnusjooni ja ammutas enim inspiratsiooni just rannikuala potentsiaalist. Pikad ligipääsmatud rannaribad, vaatevälja lõikuv hiiglaslik linnahall ja reisisadam, kus puudub peaaegu igasugune inimlik mõõde – need kõik janunevad tähelepanu, planeerimis- ja arendustegevuse järele.

Meie projekt tõlgendab Tallinna lähtuvalt kolmest osaliselt üksteisega lõikuvast ringvööndist. Tallinna süda on vanalinn. Teine ring, millesse jääb ka kesklinn, ühendab raudteejaama Ülemiste terminalipiirkonnaga. Kolmandasse vööndisse jääb kogu lahesisene piirkond koos Viimsi ja Naissaarega.

Välja pakutud Naissaare rongipeatus tooks saare linnale lähemale ja rongi kohale jõudes avaneks sealt vaade Tallinna uhkusele – kaunile siluetile.

Ehk tuleks Tallinnal kaaluda, mis on linna jaoks esmatähtis, ning kasvada linnana nii sissepoole kui ka mere poole, luues seal ligipääsetava rannikuala, mis oleks kõigi meelispaik. Soovime selle projektiga innustada otsima ja kasutama ära võimalusi, mida mereäär kätkeb nii püsielanike, turistide kui ka reisijate jaoks.