Tallinna linnasüda
Bipolaarne ehk kahe poolusega linn (kaksiklinn) on üks toimiv süsteem, millel on kaks keskust. Sellise üksuse ehk kahe poolusega linna identiteeti iseloomustab kõige paremini rohkem kui ühe tõmbekeskuse olemasolu. Kaksiklinn on võimalik mitmel moel. Bipolaarsus on vaid selle üks variant. Poolus tähendab ühte äärmusvastanditest. Kaks poolust on seega kaks teineteist vastassuunas lükkavat keskust. Bipolaarne linn on küll tihedalt seotud, aga selle kaks erinevat poolust on loomult vastandlikud, seega linn on pidevas muutumises ja liikumises1.
Vastandid tõmbuvad ning Tallinn ja Helsingi kui kaks konkureerivat ja lähestikku asuvat linna sunnivad teineteist suurema majandusliku seotuse korral rohkem spetsialiseeruma, sest ühisturu tingimustes ei ole kummalgi linnal soodsama asukoha eelist2.
Kuidas toimiksid Tallinn ja Helsingi kui omavahel ühendatud, aga erineva identiteediga linnad? Kas Tallinna keskus peaks nihkuma mere äärest (üldiselt), vanalinnast, Maakri ja Viru tänavalt Ülemiste poole? Kas peamine transpordisõlm peaks ühtlasi muutuma linna keskuseks või piisab põhimõttelisest ühendusvõimalusest tegeliku ajaloolise kesklinnaga?
Stuudio Tallinn ja Kaleidoscope pühendusid Tallinna linnakeskuse mõtestamisele. Uuriti, kuidas oleks kõige mõistlikum ühendada tunnel Tallinna taristu n-ö kolme ringiga. Meeskond soovitas ühendust, mis oleks kiire, kuid atraktiivne ja ikooniline. Kui tunnel tuleks maa alt välja juba Naissaarel ja seda ühendaks kesklinnaga sild, saaksid reisijad nautida päikest, merd ja Tallinna kuulsat siluetti. Linnakeskus on praegu elanikest hõre ning palju on vabu krunte, tööstusalasid ja tühermaid, kuhu kesklinn saaks kasvada. Leiti, et äärealadele valguda pole otstarbekas.
Tallinna linnasüdame projekt keskendub prioriteetide sõnastamisele Tallinna ja selle lähiümbruse arendamisel nii praegu kui ka tulevikus, analüüsides selleks linna identiteeti.
Peame investeeringute valgumist südalinnast uude terminalipiirkonda küsitavaks, sest selle tõttu jääks Tallinna tõeline väärtus – mereäär – vähearenenuks ja unarusse. Teeme ettepaneku tuua tähelepanu keskmesse mereäärsed alad.
Helsingi-Tallinna püsiühendus muudab meie suhtumist mõlemasse linna ning toob kaasa jäädavaid ümberkorraldusi füüsilises keskkonnas. Kas kaksiklinna osad kaotavad osa oma ainulaadsusest ja muutuvad sarnasemaks, mistõttu teiseneb nende olemus ja pale, kui inimesed hakkavad mööda maa-alust tunnelit nende kahe linna vahel vabamalt liikuma?
Üheülbastava arengu vastu võitlemise alus on mõlema linna eripärase identiteedi tugevdamine.
Meie projektimeeskond käis Tallinnas otsimas kontraste moodustavaid tunnusjooni ja ammutas enim inspiratsiooni just rannikuala potentsiaalist. Pikad ligipääsmatud rannaribad, vaatevälja lõikuv hiiglaslik linnahall ja reisisadam, kus puudub peaaegu igasugune inimlik mõõde – need kõik janunevad tähelepanu, planeerimis- ja arendustegevuse järele.
Meie projekt tõlgendab Tallinna lähtuvalt kolmest osaliselt üksteisega lõikuvast ringvööndist. Tallinna süda on vanalinn. Teine ring, millesse jääb ka kesklinn, ühendab raudteejaama Ülemiste terminalipiirkonnaga. Kolmandasse vööndisse jääb kogu lahesisene piirkond koos Viimsi ja Naissaarega.
Välja pakutud Naissaare rongipeatus tooks saare linnale lähemale ja rongi kohale jõudes avaneks sealt vaade Tallinna uhkusele – kaunile siluetile.
Ehk tuleks Tallinnal kaaluda, mis on linna jaoks esmatähtis, ning kasvada linnana nii sissepoole kui ka mere poole, luues seal ligipääsetava rannikuala, mis oleks kõigi meelispaik. Soovime selle projektiga innustada otsima ja kasutama ära võimalusi, mida mereäär kätkeb nii püsielanike, turistide kui ka reisijate jaoks.
Praegu kulub Tallinnast Helsingisse jõudmiseks umbes 150 minutit.


Talsinki tunnel võimaldaks seda aega lühendada 40 minutini.


Linnadevahelise ühenduse paranemisel kerkib teravamalt päevakorda kaksiklinnade identiteedi küsimus.


Selles töötoas uurisime lähemalt Tallinna identiteeti, lähtudes Tallinna ja Helsingi sarnasustest ning eripäradest.


Lähteülesanne on teha kindlaks, millest koosneb Tallinna identiteet.


Kesklinna asukoht ja tulevik
Kuidas mõjutab uue terminali asukoht Tallinna kesklinna arendamist? Investeeringud suunatakse terminali piirkonda, seega jäävad kesklinna ja sadama piirkond endiselt unarusse. Peaksime arutlema selle üle, kas me ei ole oma tähelepanu ehk valesti suunanud ja peaksime keskenduma hoopis rannajoone arendamisele ning kesklinna avalike funktsioonide ja võimaluste toetamisele.


Avastame Tallinnat läbi arutelude
Arutlesime linna ülesehituse ja struktuuri teemadel, samuti selle üle, mis määratleb laiemalt Tallinna identiteeti: vanalinn, sadam, uued hipsterite linnaosad, rannad, raudteetaristu, uued terminalid ja suured eeslinnad, kuhu on koondunud suurem osa linnaelanikke.


Avalikud funktsioonid vanalinna ja sadama piirkonnas
Linna identiteedi mõistmiseks määrasime kindlaks linna peamised avalikud funktsioonid.


Arengupotentsiaaliga piirkonnad
Kaardistasime arengupotentsiaaliga alad kesklinnas ja selle ümbruses. Tallinnal on pikk rannajoon. Kaardilt on näha, et seda saaks märkimisväärselt paremini ära kasutada


Ligipääs rannajoonele
Näidatud piirkondades on rannajoon kas raskesti ligipääsetav või sootuks suletud. Ühtlasi pole lahel sisse seatud ühiskasutatavat veetranspordisüsteemi.


Uued huvipakkuvad piirkonnad
Kaardil on näha plaan linna avamiseks nii merele kui ka sisemaale. Tulevikus võiks raudteest saada liitev, mitte lahutav tegur, mis ühendab Ülemiste piirkonna sadamaga.


Tallinna kolm ringi
Teeme ettepaneku vaadata Tallinna kolme ringina, mille sisemises alas on vanalinn, välimises uus taristu, mis ühendab Tallinna lahe piirkonna (alates Viimsist ja Naissaarest kuni Helsingini), ning keskmine toimib maapealse ühendusena sadama ja Ülemiste ühisterminali ning kesklinna ja äärelinnade vahel.


Tallinna kolm ringi
Tallinna kolm ringi kattuvad üksteisega ja koondavad linna lahe ümber, avardades merelise identiteedi potentsiaali.


Tallinna kolm ringi
Kavandasime töötoa jaoks meetodi Tallinna avastamiseks, keskendudes asukohtadele kolmes ringis. Ruumi registreerimine / ruumiga suhtlemine


Uuringuteks valitud kohad


Iga asukoha omaduste kirjeldamine materiaalsuse ja tekstuuri kaudu. Siin on näha iga asukoha leiud ja esitatud iga asukoha kirjeldus.


4_Tallinn City Center_KALEIDOSCOPE and STUUDIO TALLINN-page-018


Asukohaga suhestumine, et tuua esile potentsiaali – ligipääsetavuse uurimine läbi liikumise. Kas rannajoone võiks muuta promenaadiks?


Tõeliselt omanäolise kesklinna loomine


Tallinna kolm ringi
Tallinna kolm ringi, mida iseloomustavad erinevad omadused: esiteks linna südames olev vanalinn ja seda ümbritsev rohevöönd, teine ring ühendab Ülemiste sadama piirkonnaga ning kolmas ring ühendab Tallinna Helsingi ja ülejäänud maailmaga.


Paremini ligipääsetav Tallinna laht
Tallinna laht loob linnale uue, senisest tugevama merelise identiteedi.


Kesklinnast kesklinna
Tulevikus avaneb Helsingist Tallinnasse sõitjatele rongiaknast kaunis panoraamvaade kogu linnale. Peatus Naissaarel aitaks selle idee ellu viia. Uus raudteeühendus pakub inimestele senisest erinevat kogemust Tallinnast. Kõrgemale tõstetud raudtee võimaldaks linna maapealset tasandit olemasoleva linnakeskkonnaga liita. Linn laieneb ja muutub sidusamaks. Tallinnast Helsingisse saab sõita kesklinnast kesklinna. Raudtee liidab linna, mitte ei lahuta! Helsingist Tallinnasse kauni vaatega!


Uus ligipääsetav promenaad elavdab rannajoont.
Olemasolevaid hooneid saab ümber kujundada, et kasutada neid uuel otstarbel avalikkuse huvides.


Tallinna erakordselt kaunis siluett on laialdaselt tuntud.
Elavam laheümbrus toetab Tallinna tugevat merelist identiteeti.

