Ülemiste terminali ümbruskond

LUO architects + SWECO Project AS

Eesti majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ning Harju maavalitsus valisid Rail Balticu terminali asukohaks Tallinnas Ülemiste (mitte Balti jaama ehk praeguse Tallinna peamise raudteejaama). Selle otsuse aluseks on kahe jaama loogika – Ülemiste kui uus peajaam ning Balti jaam kui ühenduspunkt südalinnas, kohe vanalinna kõrval. Ka nõustamisettevõtte AECOM uuringus¹ pakuti logistikainvesteeringute seisukohast kõige lihtsamaks lahenduseks Ülemistet. Balti jaama pääseb tunnis 5,7 rongipaari, ent Ülemiste suudaks mahutada 9,5.² Ülemiste terminal seoks Rail Balticu (Euroopa rööpmelaius 1435 mm) Eesti siseraudteega (rööpmelaius 1520 mm)³.

Ülemiste ühisterminali konkursi kokkuvõttes on märgitud, et kõige enam mõjutaks terminali igapäevast kasutamist see, kui Ülemistesse toodaks ka Tallinna bussijaam, mis praegu asub Tartu mnt kõrval, enam kui kilomeetri võrra kesklinnale lähemal. Terminali kasutavate inimeste arv suureneks siis kolm korda. Üldjoontes oleks bussiga reisijaid rohkem kui rongisõitjaid⁴.

Kuidas oleks Tallinna-Helsingi püsiühendustee seotud Rail Balticuga? Kui raudteetunneli ehitust haldaks mõni teine ettevõte kui Rail Baltic ja ühendustee lõpp-peatus oleks Tallinn, kas ühendustee jaoks oleks siis vaja rajada eraldi terminal? Või tuleks teha Rail Balticut ja tunnelit ühendav jaam, kus teisele rongile istuda? Kas selleks terminaliks saaks Ülemiste? Kuidas saaks Ülemiste ühisterminali laiendada, et nii suure hulga lisareisijatega toime tulla? Mis saaks Ülemiste piirkonnast, mis praegu on tülikate ristmikega autokeskne kaubandus- ja äripiirkond?

Sweco Projekt and LUO Architects aimed their lens at the future outlook for Ülemiste Terminal and the surrounding areas. They proposed solutions for increasing population density and expanding a human-centric public space. They also recommended that the shorelines of Lake Ülemiste be linked with Pae Park and that an Ülemiste-Old Town “bike expressway” be built.

Püsiühendused: meie eesmärk on jalgratta- ja jalakäijasõbralik Talsinki. Selleks, et rajada meeldivad rohelised rattateed, mis jookseksid kõikjalt Tallinnast kokku ühte sõlmpunkti – Ülemiste terminali –, tuleb omavahel ühendada Ülemiste ümbruses asuvad pargid ja haljasalad ning ehitada jalakäijate sild, mis viiks Ülemistelt Tallinna kesklinna.

Pakume välja idee avada Ülemiste järve kaldad inimestele, et luua sinna mõnusad jalgratta- ja kõnniteed, mis viiksid ka linna edelaosast Ülemiste transpordisõlmeni.
See püsiühendusega terminalipiirkond oleks jalakäijate ala, samas kui kogu vajalik taristu jääks maa alla