Tunnelisuu Viimsis

Novarc Group koostöös bürooga Architects Rudanko + Kankkunen

Geoloogilised uuringud näitavad, et Tallinna ja Helsingi vahele saab rajada veealuse tunneli. Soome poolel kaevatakse see kõva aluskivimi sisse, mis sobib sedalaadi ehitisele suurepäraselt. Eesti poolel seguneb kristalliinne aluskord aga keskmiselt 150 m paksuse settekihiga, mis koosneb tunneli kaevamiseks problemaatilisest veega küllastunud lahtisest ja pehmest sadestisest¹.

Selles töötoas ei otsitud lahendust tunneli ehitamiseks, pigem oli eesmärk saada ettekujutus tunnelit ümbritsevast keskkonnast ning selgitada välja Tallinna ja Helsingi vahelise püsiühendusteega seonduvad arhitektuurilised võimalused.

Kas Viimsi poolsaar on tunneli sissepääsu jaoks parim asukoht? Kuidas mõjutab tunnel ümbruskonda? Milline näeks välja tunnelit ümbritsev linn? Kas Viimsisse tuleks rajada lisaterminal? Millised oleksid raudtee ülekäigu- ja ülesõidukohad?

Novarc Group ja Architects Rudanko + Kankkunen uurisid tunneli kavandatud asukohta Viimsis ning seda, millist mõju avaldaksid mööduvad trassid seal praegustele elurajoonidele. Meeskond tegi ettepaneku tõsta tunneli suudmele järgnev osa kõrgele elurajoonide ja teede kohale ning kujundada tunneli torud vertikaalaedade abil futuristlikeks vaatamisväärsusteks.

Talsinki kaksiklinn tooks Viimsi jaoks kaasa suuri muudatusi. Tallinna linnast idas asuv Viimsi on Talsinki tunneli lõunapoolse suudme rajamiseks tehniliselt sobiv koht. See tunnel muudaks aga tundmatuseni sealse praegu väga rahuliku elurajooni maastikku, linnaelu ja liiklust. Mida see Viimsi jaoks täpsemalt tähendaks?

Meie meeskond, kuhu kuuluvad Soome arhitektuuribüroo Architects Rudanko + Kankkunen ja Eesti firma Novarc, analüüsis väljapakutud sissesõidukohta ning pakkus välja uue linnakeskkonna visiooni. Küsisime viimsilastelt, mis neile oma kodukoha juures kõige rohkem meeldib ja mida nad tunneli ehitamisest arvavad. Selgus, et Viimsi tugev külg on looduslähedane ja tervislik elukeskkond ning kiire ühendus Tallinnaga. Tunnel looks ehk veelgi rohkem transpordiühendusi, teenuseid ja töökohti, kuid mis saab loodusest? Kas Viimsi jääb ka edaspidi roheliseks piirkonnaks?
Raudteetunnel jõuaks maapinnale Äigrumäe lähistel kesk suuri tühje põldusid. Tunnelisuu ei häiriks seal kedagi, sest see asub peaaegu inimtühjas kohas, kuid sealt peaks raudtee suunduma läbi Muuga ja Iru ning liituma seejärel olemasoleva raudteevõrguga. Kõige tähtsam ülesanne on lahendada tunneli sissesõidu ja praeguse raudteevõrgu vahele jääv lõik.

Meie projekti kohaselt sobiks tunnelit ja raudteevõrku ühendama suurejooneline sild, mis algaks Äigrumäe rohelistelt põldudelt ja kulgeks mööda Viimsi haljasvööndit Laiaküla poole. Sild kujundataks püstloodis aiana, mis oleks kui Viimsi rohevööndi looduskeskkonna pikendus. Rong sõidaks klaastunnelis, mis summutab linnakeskkonnast tuleva liiklusmüra, ent võimaldab nautida kauneid vaateid. Iru juures tõuseks sild veelgi kõrgemale, et ulatuda teise sillatasandina üle Peterburi tee. Irust saaks tulevikus vilgas kõrghoonete piirkond, kus püstloodne aed on suur pluss. Viimsi sillast, mis on öösel tuledesäras ja päeval rohelusse uppunud, saab silmapaistev maamärk, mida on näha isegi Tallinna vanalinnast.